Aeg lendab. Jaanuarikuu hakkab läbi saama ja varsti ongi kolm kuud kängurumaa põletavat päikest nauditud. Brisbane linn on selle ajaga juba päris armsaks saanud ja ega enam ei olegi sellist mõtet, et iga paari kuu järel uut linna avastama minna, eriti veel arvestades seda, et siis hakkab ju kõik otsast peale. Vaja leida elukoht, töö ja uusi sõpru ei tahaks ka veel maha jätta. Ja muidugi on ka veel palju kauneid ja huvitavaid kohti ümbruskonnas, mis veel avastamata. Paar päeva tagasi võttis muga ühendust ka mitmetele selle blogi lugejatele tuttav Kade Erki, kes teatas, et läänerannik jäetakse maha ja uueks sihtpunktiks on valitud tore idaranniku linn Brisbane. Märtsi alguses on saabumas ka eesti tütarlasteduo eesotsas Laglega. Tundub, et linna vallutamine on eestlaste poolt tõsisemalt käisile võetud. Mis natuke peavalu tekitab on see 3 kuud farmitööd, mida austraalia ametnikud nõuavad enne teise whm viisa välja andmist. Samas on õhus ka kuulujutud, et kuidagi on võimalik need kuud nii pool patuga kirja saada. Peaks ühendust võtma oma inglismaa bossi Simoniga, kellel aussis tuttavaid farmereid. Äkki tahab mõni neist mulle need kolm kuud lihtsalt ära kirjutada:P Sest ega ei ole isu küll kuskil päkkpäkerite hosteli kasarmus nii pikk aega elada ja tomatiliini peal pakketööd teha. Aga eks näis, kui muud varianti õhus ei ole, siis tuleb ka see järele proovida.
Eelmine nädal töötasin neli päeva, reedel oli üle pika aja üks vihmane päev ja see andis mulle ka lisa puhkepäeva. Pikk nädalavahetus algas reede õhtul Marguse sünnipäevaga, käisime üle pika aja ka klubitamas. Päris huvitav oli hommikul teadjate inimeste käest kuulda, et klubi kus käisime oli nagu meie Angel. Krt ise veel mõtlesin seal peol olles, et midagi on mäda. Samas oli pidu iseenesest tore. Laupäeval tuli kullarannikult külla Taavi, veetsime jällegi mõnusa õhtu sõprade selts ja käisime ka Valleys väikse tiiru. Pühapäev oli hea rahulik, nautisin oma kasvavast tarkusehambast tulenevat valu, käisin korduvalt basseinis ja õhtul kuulasin raadiost Otepää Mk sprindisõite. Esmaspäevaks oli Taaviga kokku lepitud kohtumine tema juures Surfers Paradises. Ajasime siis karu auto pöördesse ja kimasime coasti poole. Esimese asjana haarasime tema juurest surfilauad, üks siis kuulub tegelikkuses Jossile, aga ta õnneks ei hakanud seda Eestisse kaasa vedama. Sai ikka seal soola sees müratud nii, et kõht punane, aga nagu arvata oli, siis esimestel kordadel ei ole juttugi sellest, et mõni liigutus võiks lauale püsti saamise moodi välja näha. Aga proovitud sai ja kui kunagi ise ka 100 m kaugusel surfilainetest elan, siis on kindlasti huvi asi käsile võtta . Peale surfi oli väga mõnus kaotada oma Austraalia saunasüütus, veendusin, et higistamine saunas on ikka tunduvalt mõnusam kui niisama päikese käes. Ahjaa, esmaspäev oli meil ju suur püha siin, nimelt Australia Day. See on päev kus keegi ei tööta ja linnud ka ei lenda. Ainult grillimine ja õlletamine käib parkides ja randades. Cheers mates!