mis see nädal siis toimunud on. kui aus olla, siis mitte midagi märkimisväärset. kõik päevad käisin tööl ja seega nagu eriti tühja passimist polnudki. neljapäeval peale tööd teatas Dave, et ilmselt homme sajab vihma ja st et töötada ei saa, aga siiski pidavat hommikul üle helistama ja täpsustama. ja kuna neljapäev on aussidel tõsine peopäev, siis otsustasime meiegi Priidu ja Maiduga midagi ette võtta. mõeldud tehtud, haarati siis poest tavapärane sikspäkk natuke üle käärinud kalja ja istuti jõe äärde maha, aga mis saab üks tugev eesti mees kuuest kaljast?peaaegu, et mitte midagi. ja nii viisidki jalad meid nagu nõiaväel ühte pudelipoodi, sest siin riigis ju teatavasti tavalisest poest tilkagi alkoholi ei saa. astume sisse ja kaua mõtlemata haarasime tavapärase 4 liitrise paki tapjaveini, mis seekord maksis 9.90, et siis eestlasele 80 eeku...pole paha. suht säästu värk ikka. kui see ka sisse sai tõmmatud, siis olid küll kapsad ikka korralikult ninast väljas. proovisime veel sisse saada ühte päkkpäkerite pubisse a no kell oli juba natuke liiga palju ja ukse taha meid jäetigi. mis siis ikka, koju minek, õnneks saab hommikul kaua magada. aga päris sai, kell 6 helises telefon ja Priit teatas, et taevas pole ühtegi pilve. oi oi, paha uudis. a mis siin ikka, ajasin jalad alla tuli minna, esimene tunnike oli veel päris lõbus, aga iga minut peale seda oli piin. ega väljas pold kõige jahedam ilm ka just kui aus olla, seega tapjaveini tilkus kenasti läbi naha organismist välja. aga jäin ellu kokkuvõttes ja õnneks oli palgapäev ka, see tõi naeratuse näole jälle. laupäeval maurasime niisama linnas, ja pühapäeval, ehk siis täna passisime rannas. täna on esimene advent aga mul pole miskipärast sellist tunnet, et jõulud lähenevad...ei tea milles asi. linnas on igatahes püsti hiiglama suur ja läikiv kunstkuusk, mis minu arvates näeb suht nilbe välja a ju neile siis meeldib. sry mates, ei tule rohkem midagi meelde, seega siinkohal olen sunnitud lõpetama. muide, eelmise laia ringi küsimuse õige vastus on 8 tundi, kui te seal vahepeal jälle kellale pole keerand, kas siis ette või taha.

Hõissa kauboi jippii jippii jee...või kuidas see oligi. Jällegi suutsin mitu päeva eriti laisk olla a see selleks. Reedel käisin tööl ka muidu, tegime tänaseks(esmaspäevks) ettevalimistusi, ehk siis tassisime plaadid kenasti basseini juurde valmis ja panime tööriistad enam vähem paika. Täna oli esimene tõsine tööpäev, Dave korjas minu ja Priidu peale kell 6.30. Sebisin Priidule ka töö. Objektile jõudsime kell 7 ja Dave poeg Ruben tegi meile kiire plaatimisalase koolituse. Õhtul tundsin ennast juba päris proffina, oskan juba segu valmistada, siis seda segu sinna maha plätserdada ja plaate paika sättida. Päris uhke olen enda üle nüüd. Homme ka sama lugu, alustame 6.30. A proovin leida omale teise töö ka kõrvale, kolmpäeval ilmselt ei tööta, siis lähen astun mingist hotellist läbi, linnas jutud liiguvad, et seal mingit inimest vaja poole kohaga. Eks näis kas tahavd mind, loodan et tahavad, sest kui see objekt läbi saab siis pole kindel kas järgmiseks nädalaks üldse on mingit tööd. Vot nii. Aga ega siin töö põhiline ei ole, toimub ka muid huvitavaid asju :P Reedel oli väike istumine Greenslopses Miku, Maidu ja Gerli juures. Gerli sõitis laupäeval tagasi Eestisse ja seega oli ju vaja korraldada väike pidu, mis lõppes iseenesest suht rahulikult. Kohtasin veel paari rahvuskaaslast , kes samuti siin linnas üritavad ilma teha. Laupäeval juhtus ka erinevaid asju. Enamike Austraallaste jaoks osutus päeva sündmuseks siin, Brisbanes, toimunud ragbi mk finaal kus oli suur vastaseis Ausside ja Kiivide, ehk siis Uus-Meremaalaste vahel. Kes Suncorp Stadiumile ei mahtud pidid leppima suure ekraaniga kesklinnas. Tagasihoidlikud eestlased leppisid nagu ikka kehvemaga ja nii vaatasimegi suurt mängu suurelt ekraanilt, kuna ilm oli palav siis kulub ka vedelikku palju ja nii ennetasimegi probleemi juba eos ja varusime heaga oma seljakottidesse sikspäki kalja. Mäng oli juba peaaegu lõppemas kui mu mooobiltelefon helises ja teises otsas uuris Mait edasisi plaane. Sikspäk kalja oli selle peale juba alla kummutatud ja edasiste plaanide vastu ei old midagi. Saime kokku tegime plaane ja äkki ilmus Maidu seljakotist välja vana hea mõrtsukvein. Kes ütles, et joomine siin kallis on. Ei ole! 12 taalaga, mis on ümmarguselt 100 eeku saab kena 4 lidrase veini osta mis tõmbab kenasti peo käima. Tõmbasime selle kolme peale sisse keset Qeen St Malli ja saime politsei käest ka korraks pragada ja suundusime edasi tõelisesse peopaika Fortitute Vallysse, kus nagu alati on maailma parimad peod. Koju jõusime väidetavalt mingi 4 läbi. Mait maandus ka seekord minu juures, ja hommikul aind kiitis meie suure toa diivani mugavust. Hommikul valmistas Leah meile ülihea omleti ja pakkus kõrvale ka mingit mõnusat magusat vodkarüübet, sest ega see mõrtsukvein pole mingi lihtne jook. Peale seda viis meid oma buumeriga veel Mt Gooth-tha otsa vaateplatvormile kust avaneb imeline vaade Brisbanele. Peale seda läksime läbi veel ühtede eestlase juurest, kellel on bassein, sest suplus kulus hädasti ära. Aga asjad hakkavad siin karmiks minema, iga päevaga läheb palavamaks ja palavamaks, jaanuaris on juttude järgi ikka väga raske väljas mingit tööd teha. Teil seal kaugel, kuskil minu pea kohal pidavat lumi maas olema jah? Päris tore värk siis igatahes. Aga kohustuslik laia ringi küsimus rahva tungival nõudmisel tuleb siit: Mitu tundi varem saabub Brisbanes uus aasta kui Eesti vabariigis? Ja kõigi õigesti vastanute vahel läheb loosi suurejooneline aastavahetuspidu Brisbanes(NB! Valjalik oma transport.).

Torm.

Pidin siis eile hommikul nagu tööle minema või nii. Aga mis juhtus? Brisbane ja Gold Coasti piirkonda raputas viimase 25 aasta vägevaim torm. Vot see oli alles müristamine, maja värises. Piksenooli lendas igas suunas, päris jube oli. Linnaosa kuhu tööle pidin minema oli kogu möllu keskmes ja sai ka kõige rohkem kannatada, nii et minu rikkaks saamise teekond algab paar päeva hiljem, et kas siis homme või äärmisel juhul neljapäeval, siis juba peaks ilm jälle rahulik ja ilus olema. Asi ikka juba nii hull, et täna pidin lausa pusa juba selga panema.
Siin mõned huvitavamad linnaosad Brisbanes:Woolloongabba, Yeerongpilly, Indooroopilly. Päris toredad kohad ju. Üldiselt minu liikumine linnas käib bussiga, sest rongid lihtsalt ei suvatse meie linnaosas sõita. Kesklinna kestab reis umbes 20 minti. Piletisüsteem on siin väga hea, nimelt pilet mis ostad kehtib kõigi kolme liiklusvahendi peal milleks on rong, buss ja citycat(laevuke jõe peal). Linn on jagatud tsoonidesse ja vastavalt sellele mitmendasse tsooni sõidad ostad ka pileti. Kesklinn on nt zone 1 ja ümber kesklinna siis zone 2 ja nii edasi, meie Bardon asubki tsoonis nr2. Mina siis soetan endale tsoonide 1-2 päevapileti ja sõidan iga asjaga nii palju kui tahan. Vot kui lihtne.

Nüüd pole paar päeva viitsind midagi kirjutada. Siin siis üht teist mis toimund on. Esiteks lõpes meil neljapäeva hommikul hostel ja pidi välja kolima. Õnneks oli valmis vaadatud koht kuhu uuesti sisse saab kolida, nii et asi polnud üldse hull, pigem positiivne, sest ega seal hostelis ei viitsindki enam passida eriti. Nimelt Brisbanes elab vana hea eestlaste võõrustaja Leah, ta on 31 aastane daam ja õnneks oli tal maja ka just vabanenud, joppas ühesõnaga. Koht ise on vinge, linnaosa nimi on Bardon ja asub see ilusti künka peal, nii et meie terrassilt avaneb õhtuti äärmiselt kaunis vaade kesklinna tuledele ja kõrghoonetele. Maja ümber olevatel palmidel käib ka vilgas tegevus, nimelt papagoid majandavad seal ja kohati suht lärmakalt, paar opossumit ka ronis puudel hommikul. Leah väitis, et madusid siin maja ümber ei pidavat olema ja Redbacki(hästi mürgine ämblik) ta ka näinud ei ole, küll aga on majas olnud mõni Huntsman(isegi käelaba suuruseks kasvada võiv ämblik). Ahjaa, tulin täna lõuna paiku linnast ja jalutasin parasjagu bussipeatusest maja suunas ja vaatan, et madu keset teed, ok läksin uudistasin lähemalt. Selle peale tõmbas tüüp oma millimeetrised jalad kõhu alt välja ja pani tuld, ei oldki madu, krt seda teab mis elukas oli..õnneks sain ta salvestatud fotokasse, et kui viitsimist on kunagi siis lükkan üles kuskile jälle mõne fotograafilise ülesvõtte. Mainisin eelmine kord , et lähen salatibaari vestlusele, eino vot see oli tasemel vestlus ma ültlen. Kõigpealt oli muidugi kutses mainitud, et dress code on clean jeans and clean t-shirt, mida fakki, suht räme on siin ikka teksadega majast välja minna, higi lahmas nelja lehte. Jõudsin siis õigesse kohta ja ohh imet, istub seal juba 50 tegelast, kenasti teksad ja t-särk nagu nõutud. Tore, tore. Võeti see kirju seltskond siis kaasa ja istuti mingisse kohta maha. Kutt teatas, et igaüks saab temaga paar lauset vahetada ja õnnelikele helistab ta siis hiljem ja teatab kes saavad pikale intervjuule tagasi tulla. Lendasin siis pulti ja mulle tuli kolm küsimust. Kuidas läheb? Kust sa pärit oled? Mis päevadel tööl saaksid käia? Ei ole tagasi helistatud, ju ma siis ei kõlba salatibaari. Aga ausalt öeldes ei huvita ka, sest just astus uksest sisse Leah sõber Dave ja küsis, et mis ma järgmine nädal teen, et kui aega on siis olgu ma esmaspäeva hommikul kell 6 valmis. Ilma nõmedate intervjuude ja eelnevate töökogemuste kohta valetamiseta on töö olemas nüüd. Alustuseks paigaldame äärekive, kui ma õigesti aru sain.
Laupäeval käisime Gold Coastil, täpsemalt siis Surfers Paradise uudistamas. Nüüd on siis selge miks koha nimeks just surfarite paradiis. Päev oli ikka väga lõbus, ookenis sai möllatud, nii et veel õhtul tilkus ninast soolast vett :D Lained olid vägevad ja väga armu ei andnud. Õhtul tulime tagasi linna ja läksime veel Citycatiga jõe peale sõitma ja öist linna imetlema. Kõigest sellest olemas ka fotosalvestised, mis kohe ka orksi üles lähvad. Väljas on soojaks läind jälle, täna on nt 38 kraadi. Päikese käes ei kannata üldse olla. Muidu on kõik super. Meeletu jõulutunne ka peal juba, jõululaulud ja asjad ümberringi. Lund aind pole, ei tea kas üldse tuleb?

Asjad on hakanud liikuma. Täna oli üks üllatavalt positiivne päev, nimelt olin juba kaotamas lootust, kui äkitselt helises telefon, väriseva käega vajutasin Yes ja vastasin kõnele. Teiselpool otsas oli keegi daam kuskilt firmast ja väitis et ma olevat neile oma CV saatnud..vastasin, et täitsa võimalik jah( kuna mu 15 erinevat CV-d on juba vähemalt 65-s erinevas kohas laiali). Igaljuhul telefonivestluses ma täpselt aru ei saanudki mis pagana kohast ta helistas, aga õnneks niipalju sain aru, et tunni aja jooksul on mu meili peal mingi hunnik pabereid mille ma peaks ära täitma ja neile tagasi saatma. Asi selge, peab ootama. Õnneks läks mööda vaid 15 minti kui helises kell ja teatas, et uus meil vastu võetud. Hakkan siis lugema ja juba suht kiiresti ka pettusin, kuna töö mis ma taotlesin on juba läind(mul ei old jälle muidugi enam aimugi millist tööd ma neilt taotlesin) aga see selleks, lugedes edasi asendus pettumus suht kiiresti jälle rõõmuga, kuna mu CV olevat väga impressive ja neil on mulle muud tööd pakkuda. Täitsin siis need ankeedid ja küsitlused mis kõik kirjaga kaasa oli pandud ja nüüd jääb oodata vastust. Aga jah, see pole veel kõik, hommikul lähen oma esimesele austraalia töövestlusele, 9.45 oodatakse mind Greenpeans salatirestoranis. Ja see pole ikka veel kõik, kas pole mitte uskumatu? :D Nüüd õhtul helises telefon veelkord, mis siin ikka, tuli vastata. Õnneks seekord sain kohe aru kust kõne tuleb. Nimelt marketingi firmast. Ja aru sain ka veel seda, et teiselpool käib vestlus läbi valjuhääldi kuna mina kuulsin kogu juttu suht halvasti. Seal oli vähemalt mingi kolm venda, äripartnerid, kes üritasid igaüks oma küsimusi küsida ja enamasti üheaegselt ja kenasti kooris need küssad tulid ka. Ma ei saand kottigi aru ja teatasin, et oot oot poisid, võtke vähe hoogu maha. Peale seda hakkasid küsimused ühekaupa ja kordamööda tulema, nii oli vähe inimlikum ja saime oma jutud aetud. Lubasid homme tagasi helistada ja öelda kas ma kõlban või ei, nii et eks aeg näitab. Ühesõnaga, töö asi ei olegi nii lootusetu kui algul tundus, äkki kuskile ikka pressib ka ennast.
Ei ole vist kellelegi üllatus, et Austraalias on eestlasi palju, aga minu jaoks on üllatus see, et üle päeva kuskil mõne eestlasega lambist kokku jooksed. Nii tänagi, jõudsin hommikul raamatukokku ja vahetasin Sandraga paar sõna kui äkki tõuseb meie kõrval püsti mingi kutt ja tervitab viisakalt.Ohoo, jälle eestlane, nimeks Priit, saabus eile ja on seega veel rohelisem kui mina. Mõnus igatahes, meil hakkab juba siia tõsisem eestlaste kommuun tekkima. Midagi pidin veel kirjutama, aga no ei tule meelde hetkel. Aga ilm on küll külmemaks läind jah, kell on 8 õhtul ja väljas on aind 26 kraadi.

Juhtub asju.

Eile oli üks imelik päev. Hommik hakkas nagu ikka raamatukogus kus koos miljoni pilukaga traadita internetti käime kasutamas. Läksime siis Sandraga lõuna ajal SouthBankBeachile ja peale väikest einestamist suurepärases kiirsöögikohas võtsime suuna tagasi State library poole, et jätkata oma tööd, ehk siis töö otsimist. Ja äkitselt, ohh imet, ütleb mingi blond neiu meile selges eesti keeles Tere! No mis seal ikka, tere tere, oli vastus. Vestlesime siis põgusalt ja saime jällegi kinnitust, et tööga on siinmail lood pehmelt öeldes sitad hetkel. Ok, oli tore näha eestlast. Õhtul juhtus ka asju, imelikke asju. Alustuseks läksime külla päris eestlastele Mikk, Mait ja Gerli nimed. Nendega jooksis kokku Karita paar päeva tagasi raamatukogus. Nad on ka samas seisus nagu meiegi, otsivad tööd. Oli lõbus istumine ja jutuajamine, mida muutsime värvikamaks väikse õlle ja viruvalgega. Mingi hetk kui juba laulunoodid selgeks olid saanud võtsime suuna kesklinnale, möll käis igal pool. Aga meile sellest ei piisand ja hüppasime rongi ning sõitsime Brisbane ööelu mekasse, to Fortitude Valley. Muide meie hotell asub samas linnaosas. Ja vot see oli alles möll mis seal tänavatel käis, klubid, pubid, baarid....räme andmine käis ja rahvast oli vähemalt miljon, ehk siis pool Brisbane elanikkonnast. Veetsime siis lõbusalt aega ja niisutasime kuivavat kurku, sest palav ilm paneb teadagi janutama ;) Järjekordsel retkel leti äärde juhtus asju....põrkasin kokku mingi põkiga, 100 kg toorest liha. Vabandasin viisakalt. Õnneks ta oli sõbralik. Vahetasime paar sõna. Ja siis...küsis ta et kust ma pärit olen, vastus Estonia. Ja siis, vaikus, mingi 30 sekki vähemalt, kutt oleks nagu tummaks jäänud. Asi selles et poiss on tegelikult eesti sugemetega, ta vanaema põgenes aussi peale teist maailmasõda. Ohh seda õnne, ta kohtas esimest korda eestlast, siis teatasin et meid on siin klubis lausa 5 ja tutvustasin teda ka teistele. Poiss oli rahul, tegi jooki ka välja ja lubas uurida, et äkki annab mingi töö sebida mulle. Meeldiv tutvumine ühesõnaga. Eks ma nüüd natuke loodan tema peale ka. Oli lahe pidu, julgen väita, et viimase aja üks lahedamaid raudselt, uued tuttavad ja värki. mõnna. Täna on pühapäev, ja põhimõtteliselt ma ei plaani lahti võtta mitte ühtegi töökuulutuste lehte, las pea puhkab. Õnneks on ilm ka mõistlik, st pilves, vahepeal on täitsa hea mitte higistada nagu l*ts kirikus. Eile nägime ka kuud taevas, ja tõsi ta on, ongi täitsa tagurpidi kohe, imelik. Päevavalgusega on siin ka nii nagu on, ehk siis väga priisata pole, kell 6 on juba täitsa pime. aga vist lõpetan siis hetkel selle blogimise ja proovin oma uue aussi sõbra telefonitsi kätte saada, vaatame kas mäletab ka eilsest midagi :)mul nt on midagi sassis, nimelt mai ole nüüd kindel kas ta nimi oli Dave või Ben :D
Laia ringi küsimus: kas keegi peale märdi, tafka ja intsu ka seda jama siin üldse loeb?:D

Juhtub asju.

Nonii, asjalood on nüüd jõudnud nii kaugele, et käib hirmus tuuseldamine netis, eesmärgiga leida mingi töö. Olen oma kvaliteet cv ka juba mitmesse kohta teele pannud a ega nii vist midagi ei saa, peab ikka ise kuskil jalaga ukse lahti lööma ja nõudma hakkama. Täna käisime esimest korda siis rannas, nimelt on Brisbane selline tore koht, kus asub rand kesklinnas, täitsa hea oli vette hüpata, sest nii rämedat palavust minu nahk enne veel tundnud ei ole kui siin. Päike kütab armutult, aga õnneks öösel on jahe, ainult +25, nii et magada on päris hea(Tafka, sulle kindlasti meeldiks). Toimus ka esimene kohtumine mingi loomaga, mingi suuremat sorti sisalik, algul ehmatas junni püksi küll a pärast juba olime sõbrad ja ta poseeris mu fotoka ees ka täitsa esinduslikult, eks ma panen pildid ka kunagi kuskile. Eile õhtul sai muidugi kino, patseerisin veel hotellis ringi ja järsku tuli üks iisreali vanamees jutustama, kutt on 60 aastat vana ja sõidab oma autosuvilaga mööda maailma ringi, järgneva aasta eesmärk on tal tutvuda lähemalt aussi ja uus-meremaa eluga. Vot sellel mehel oli reisijutte ikka igast taskust võtta ja nii istusimegi mingi 2 tundi ja nalja sai ikka omajagu. Muidu nagu eluke mõnus siin, leiaks nüüd veel töö ja püsivama elukoha ka, siis võiks jääda jõule ootama(Ohakas lubas jõuluks külla ka tulla). Nii et enamus päevast möödub State Librarys netis surfates ja töökuulutusi uurides, õnneks siin on vähemalt jahe, sest ega kui just rannas ei ole siis väljas ikka päris karm kruiisata. Aga ok, jätkan oma tööd nüüd, ehk siis töö otsimist :D Täna laia ringi küsimust ei tule, tuleb hoopis väike austraaliat tutvustav lauluke ;)
http://www.youtube.com/watch?v=wy_TB6onHVE

Tere, esimesed palavad tervitused Brisbanest. Eile hommikul siis saabusime...l6puks. K6ik need tunnud lennukis tundusid l6putud, magada ka ei lastud, sest kogu aeg mingid t2did majandasid ringi ja pm nagu sundisid sooma, 6nneks muidugi jooma ka ;):P. Igaljuhul oli maandudes tunne rohkem kui suureparane, ometi sai selja sirgu t6mmata ja kopsu v2rsket 6hku ka, seekord siis juba austraalia 6hku. Esimese ehmatuse osaliseks saime juba lennujaamas, nimelt v6ttis meid vastu vihm, mida ma isiklikult esimesel p2eval kohata ei lootnud. oleks juba 22repealt unustanud, nimelt tundub, et austraalia elab endiselt kiviajas kuna piiril ei old neil vastavat seadet millega lugeda mu v2rskelt ilmunud EU passi, aga 6nneks see probleem lahenes kiirelt ja v6isin astuda edasi. piiril l2ks uldse maru lihtsalt k6ik, ma nagu ootasin, et keegi ikka kusimusi ka kusiks, aga ei, kedagi ei kottind mis ma siin teen. Hotelli s6itsime taksoga, mis peab mainima, et ei old yldse kallis, pigem isegi odav. Hotell on selline rahulik ja tagasihoidlik, mitte midagi erilist a samas puudust ka ei tunne millestki, puhas v2hemalt. T2na hommikul 2rgates astusin oma toa r6dule ja ohh imet, p2ike paistis silma, tunne oli t2itsa hea. Hetkel valjas ikka jube kuumus, eestlasele t2itsa harjumatu kohe, kujutan ette et mingi 30 kraadi kutab p2he kyll. Tegin kohaliku tel nr ka 2ra, et kui kedagi huvitab, siis...0437184291. Linn on muidu t2itsa kena ja rahvast pole t2navatel ka nii meeletult kui teistes suurlinnades(brisbanes elab u 2 miljonit inimest). Aga ok, tegudele nuud, peab hakkama tood otsima vaikselt ja plaane tegema, et kas j22da siia v6i liikuda kuskile edasi.
Ja laia ringi kusimus: Kas austraalias on LIHTNE saada endale k6nekaarti?