Aeg lendab. Jaanuarikuu hakkab läbi saama ja varsti ongi kolm kuud kängurumaa põletavat päikest nauditud. Brisbane linn on selle ajaga juba päris armsaks saanud ja ega enam ei olegi sellist mõtet, et iga paari kuu järel uut linna avastama minna, eriti veel arvestades seda, et siis hakkab ju kõik otsast peale. Vaja leida elukoht, töö ja uusi sõpru ei tahaks ka veel maha jätta. Ja muidugi on ka veel palju kauneid ja huvitavaid kohti ümbruskonnas, mis veel avastamata. Paar päeva tagasi võttis muga ühendust ka mitmetele selle blogi lugejatele tuttav Kade Erki, kes teatas, et läänerannik jäetakse maha ja uueks sihtpunktiks on valitud tore idaranniku linn Brisbane. Märtsi alguses on saabumas ka eesti tütarlasteduo eesotsas Laglega. Tundub, et linna vallutamine on eestlaste poolt tõsisemalt käisile võetud. Mis natuke peavalu tekitab on see 3 kuud farmitööd, mida austraalia ametnikud nõuavad enne teise whm viisa välja andmist. Samas on õhus ka kuulujutud, et kuidagi on võimalik need kuud nii pool patuga kirja saada. Peaks ühendust võtma oma inglismaa bossi Simoniga, kellel aussis tuttavaid farmereid. Äkki tahab mõni neist mulle need kolm kuud lihtsalt ära kirjutada:P Sest ega ei ole isu küll kuskil päkkpäkerite hosteli kasarmus nii pikk aega elada ja tomatiliini peal pakketööd teha. Aga eks näis, kui muud varianti õhus ei ole, siis tuleb ka see järele proovida.
Eelmine nädal töötasin neli päeva, reedel oli üle pika aja üks vihmane päev ja see andis mulle ka lisa puhkepäeva. Pikk nädalavahetus algas reede õhtul Marguse sünnipäevaga, käisime üle pika aja ka klubitamas. Päris huvitav oli hommikul teadjate inimeste käest kuulda, et klubi kus käisime oli nagu meie Angel. Krt ise veel mõtlesin seal peol olles, et midagi on mäda. Samas oli pidu iseenesest tore. Laupäeval tuli kullarannikult külla Taavi, veetsime jällegi mõnusa õhtu sõprade selts ja käisime ka Valleys väikse tiiru. Pühapäev oli hea rahulik, nautisin oma kasvavast tarkusehambast tulenevat valu, käisin korduvalt basseinis ja õhtul kuulasin raadiost Otepää Mk sprindisõite. Esmaspäevaks oli Taaviga kokku lepitud kohtumine tema juures Surfers Paradises. Ajasime siis karu auto pöördesse ja kimasime coasti poole. Esimese asjana haarasime tema juurest surfilauad, üks siis kuulub tegelikkuses Jossile, aga ta õnneks ei hakanud seda Eestisse kaasa vedama. Sai ikka seal soola sees müratud nii, et kõht punane, aga nagu arvata oli, siis esimestel kordadel ei ole juttugi sellest, et mõni liigutus võiks lauale püsti saamise moodi välja näha. Aga proovitud sai ja kui kunagi ise ka 100 m kaugusel surfilainetest elan, siis on kindlasti huvi asi käsile võtta . Peale surfi oli väga mõnus kaotada oma Austraalia saunasüütus, veendusin, et higistamine saunas on ikka tunduvalt mõnusam kui niisama päikese käes. Ahjaa, esmaspäev oli meil ju suur püha siin, nimelt Australia Day. See on päev kus keegi ei tööta ja linnud ka ei lenda. Ainult grillimine ja õlletamine käib parkides ja randades. Cheers mates!

Ints ja Tarmo, võtke rahulikult, iga asi omal ajal. Suure töötamise tagajärjel on blogimine natuke tõesti unarusse jäänud. Samas ma arvan, et iga igapäevast mõttetut möla nagunii keegi eriti lugeda ei viitsi. Vahepeal juhtus selline ebameeldiv lugu, et olin kohustatud vahetama oma vanusenumbrit. Samal päeval sai vahetatud ka elukohta, nüüd elan siis pm kesklinnas ühe kena eesti paarikesega. Oma bassein siis seekord boonuseks, nii et kurta ei saa. Tööl alustasime uut objekti, seekord siis jälle kellegi basseiniümbruse plaatimine ja aia korrastamine. Krt, palav on ja töötada väljas 36 soojakraadiga on ikka suht räme, higi lahmab nelja lehte, aga ma ei kurda. Pole vähemalt üksluine töö ja nalja saab ka ikka omajagu. Viimane nv oli lõbus, käisime siitsamast Brisbanest kõigest tunnise praamisõidu kaugusel Stradbroke Islanil. Reis hakkas laupääva hommikul kell 9 ja tagasi jõudsime pühapäeva õhtul kell 7. Ilmaga seekord joppas, sest enamus ajast oli pilvine ja sellega vähenes oluluselt ka kohustus higistada välja kolm korda suurem vedelikuhulk kui sisse jõuab tarbida. Kaasas oli meil eluks kõik vajalik, ehk siis telgid, pliit, potid, pannid, söök ja jook. Õnneks on kodanik Karul ka auto ja seega oli ka transpordi probleem lahendatud. laupäeval jõudsime enamus saarest juba risti põiki läbi sõita ja erinevaid randasid proovida. Paar randa oli ka meeletult suurte lainete tõttu suletud. Juba vaadata oli jube ja rannavalvurite täpsustusi kuulates, et mis siis juhtub kui sinna vette minna, kadus igasugune huvi ekstreemse supluse vastu. Tuul oli nii vinge, et kohati tekkis tugevaid raskusi tasakaaluhoidmisega. Pühapäeva hommikul võtsime ette matka saarel asuva järve äärde, Blue Lake oli vist selle nimi. Kolmekildise jalutuskäigu järel liivasel matkarajal jõudsime kauaoodatud järve äärde, mis tegelikkuses polnudki nii sinine ja nägi välja nagu suvaline Eesti metsajärv, väike pettumus oli ikka, aga jalutuskäik samas paha ju ei tee. Kuna kõik sai vaadatud, mis seal saarel vaadata oli otsustasime natuke pahandust teha ja trügisime 4.30 väljunud praami peale, tegelikult oli meie bronn tehtud 7.30 peale a no loodame, et meie ülbuse tõttu mõni aus kaaskodanik maha ei jäänd. Kokkuvõttes oli reis lahe ja üks ilus koht jälle avastuatud:) Homme hommikul kell 6 jälle äratus ja tööle, hakkab uus nädal oma kohustuste ja ilmselt ka uute seiklustega.
Edu tegemistes!
Edu kõigile!

Tere tere tere, küll see aeg ikka lendab. Alustuseks sooviks kõigile kaaskodanikele kes seda lehekülge vahetevahel külastada suvatsevad HEAD UUT AASTAT , kõikide soovide täitumist ja rohkem sallivust ning naeratusi. Aastanumber muutus ka meie saare peal siin kaugel ja ega aussidki ei oska seda hetke ilma suurte pidustusteta mööda lasta. Aga võtan kiirelt kokku veel jõulude ja aastavahetuse vahelise aja enne kui pöördume tegude juurde mis toimusid sellel suurel peoõhtul. Kui ma eelmine kord mainisin, et vana aasta sees ilmselt enam mingit töötamist ei ole, siis nüüd pean kahjuks valetamise eest vabandama. Nimelt astus 30. detsembril uksest sisse Dave ja teatas, et tal on mulle töö ja teatas ka veel tunnihinna, mis esimese hooga mu päris sõnatuks võttis. Igaljuhul 31 dets hommikul 5.30 võttis Dave tütre mees Dan mu peale ja kihutasime objektile. Töö oli jällegi plaatimine, kuid seekord natuke teistmoodi. Igaljuhul täna õhtuks lõpetasime selle ja nüüd peaks paari päeva jooksul uus objekt tulema. Oli ka väike väljasõit Brisbanest natuke lõuna poole. Karu ajas oma suurepärase mitsupissi pöördesse ja kihutasime alustuseks Gold Coasti suunas. Väikese peatuse ajal, mis sai tehtud suurepärase looduse imetlemiseks õnnestus mul kohata esimest tõelist Austraalia madu, esimene ehmatus oli suur, sest oli juba kaugelt näha, et tegu pole rästiku masti isendiga. Paraku selgus lähemal vaatlemisel ja asjaolude täpsemal hindamisel tõsiasi, et sellel maol on elupäevad lõppenud ja juttu temaga teha kahjuks ei õnnestu. Käisime ka ujumas Natural Bridge pargis, kus voolab kärestikuline mägijõgi. Vesi oli mõnusalt jahe ja isegi mage. Suure kose all müramine oli iseenesest väga lõbus ehki kaldale olid paigutatud ähvardavad sildid ujujate piltidega millele on punane jäme joon peale tõmmatud. Meie, kui välismaalased loomulikult aru ei saanud mis siltidega täpsemalt tegu on ja seega ennast väga häirida ei lasknud nendest. Peale värskendavat jõesuplust hüppasime läbi ka veel Surfers Paradise rannast, mis pakkus head võimalust laintes hullata ja kõvasti soolast vett rüübata. Õnneks läheb seda soola kuumas kliimas palju vaja, nii et kokkuvõttes oli asjast ikka kasu ka.
Nüüd siis pidu. Soojendus algas juba kella 6 ajal Marguse ja Triinu juures Spring Hillis kust suundusime edasi Jaanuse juurde. Eestlasi oli seal rohkem kui üks ja tutvutud sai erinevate inimestega, mõnega lähemalt, mõnega natuke vähem lähemalt;) Tarbitud sai ka alkohoolseid jooke ja kell 12 suundusime kõik South Bankile, kus toimus siis Brisbane ilutulestik. Kestis see umbes 15 minti ja vaade oli võimas. Täiesti lambist õnnestus muidugi kokku joosta ka mingite järjekordsete eestlastega, kelle nimed kahjuks on mu kõvakettalt kadunud. Peale tulevärki jätkus sõbralik istumine ja sai ka läbi astutud mingist klubist, kus kauaks peatuda ei viitsind. Igaljuhul pidu lõppes varajastel hommikutundidel ja oli igati kordaläinud.