Aasia trip vol2. Tihedast töögraafikust ja kohatisest laiskusest tingituna tuleb aasia reisi teine pool nüüd küll väikse viivitusega, aga mis parata. Mõned päevad peale Krabis viibimist oli aeg võtta ette tee Koh Phangani saarele. Pooletunnine taksosõit sadamasse ja sealt kahetunnine paadisõit üle vee ja suurepärane saareke juba tervitaski meid. Jällegi natuke taksosõitu ja olimegi juba ettebookitud Sandy Bay rannabungalowd üles leidnud. Mõnus rannariba koos restoranide ja baaridega on puhkajate paradiis. Koh Phangan on tuntud oma suure rannapeo poolest mida kutsutakse Full Moon Partyks. Pidu toimub korra kuus ja alati täiskuuööl. Kauaoodatud üritus toimus seekord augustikuu kuuendal päeval ja loomulikult olime kohal ka meie Priiduga pluss prantslastest sõbrad Antoine, Xavier, Ben ja Manu. Massiivne rannapidu oli seekord kohale meelitand umbes 8000 rändurit üle maailma ja loomulikult ei puudunud ka peakülaline kelleks alati valitud suur ja kumav täiskuu. Peakülaline oli juba ammu lahkunud ja päike tema asemele kerkinud kui vapramad võitlejad endiselt alla andmata rannal lõbutsesid ja kogu sellest olemisest viimast võtsid. Kogu seda asja varjutab aga kohalike kodanike käitumine. Läksime siis peole kuuekesi ja mina, Antoine, Xavier ja Manu jäime ilma oma rahakottidest. Tegelt kui täpne olla, siis Manu rahakott jäi alles, kuna tal oli see ketiga pükste küljes, aga sellest hoolimata oli raha sealt seest nii peenelt rotti lastud, et ei saand arugi. Eks järgmine kord oleme targemad. Peale nelja ööd Koh Phanganil võtsime ette teekonna Taimaa pealinna Bangkoki kus oma aasia reis vaikselt otsad kokku tõmbas. Saarelt jälle laevaga üle vee mandrile ja sealt 11 h bussisõitu 8 miljoni elanikuga metropolisesse. Saabusime Bangkoki hommikul kell 5, tublilt olid ette bookitud kohad Rika Inn hotellis. Võtsime siis tuk-tukid(kolmerattalised taksod) ja palusime ennast kohale sõidutada, loomulikult lasti meid jälle üle ja maksime normaalsest hinnast mitu korda rohkem kuna täiesti uskumatul kombel oli meie hotell sealt samast bussipeatusest tegelikult 2 minti jalutada, aga tuk tuki vennad sõitsid muidugi korraliku ringi ümber kvartali enne kui meid õiges kohas maha panid. Alles hiljem kui oma asjad saime paika seatud ja jalutuskäigule läksime avastasime, et ohoo näe bussipeatus ju siinsamas. See selleks, Bankokis tegime siis ühe suurema retke igast templitesse ja mosseedesse, mis on tegelikult kõik väga eeskujulikud ja vaatamist väärt. Kolm Bangkokis veedetud õhtut möödusid rahulikult bucket drinke libistades ja kohalikke öölokaale külastades. Loomulikult on iga Bangkoki külastava noore kodaniku kohustus minna ja ära vaadata ka ping pong show, seda tegime kohe esimesel õhtul ja kogemus missugune. Mida kõike on inimesed võimelised oma keha ja mõningaid abivahendeid kasutades tegema üllatab enamusi. Taimaa pealinnast lennutas Jetstar meid üheks päevaks Singapuri. Peale Malaisiat ja Taid singapuri jõudes oleks sattunud nagu hoopis teise maailma. Kõik on nii ilus ja puhas, et lausa silmadele hakkab. Kõnniteid pestakse igapäevaselt survepesuriga ja nii edasi. Põhi vaatamisväärsus merineitsi sabaga vett sülgav lõvi vaadatud võtsime ette lihtsalt jalutuskäigu linnas. Üks päev on linnriigi jaoks piisav ja õhtul olime tagasi lennujaamas püüdmas metallist linnukest, kes meid tagasi Austraalia mandrile lennutas. Seekord maandusime siis Põhjaterritooriumi pealinnas Darwinis, mis oma nime saanud teadagi kellelt. Plaaniga sinna natukeseks pidama jääda sai ette võetud külastusvisiidid erinevatesse tööagentuuridesse. Kõrghooajast tulenevalt saadeti meid igal pool viisakalt pikalt ja peale kolme ööd saatsime meie ka hubase Darwini pikalt. Otsus tehtud, lendame tagasi Far North Qeenslandi linna Cairnsi. Bookisin mina siis järgmiseks päevaks oma lennu ära. Priit hakkas sama tegema minut hiljem ja vastuseks oli sold out:D ebaõnn, läksin siis mina päev enne ja Priit lendas järgmine päev järgi. Cairnist bussisõt tagasi tuttavasse Athertoni ja siin ma nüüd siis pesitsen, loodetavast enam mitte liiga pikalt. Järgmine päev peale tagasisaabumist täitus üks mu kauaaegne unistus, töötada banaanifarmis. Karjääri ma sinna tegema ei jäänud, peale esimest päeva teatasin, et I Quit ja sain tagasi sama töö herbide farmis mida olin enne puhkusele minekut teinud. Muide 5 nov on maagiline kuupäev, Andrel saab täis 1 aasta Austraalias. Täna andsingi sisse avalduse taotlemaks teise aasta Working Holiday viisat. Loodetavasti kenad ametnikud austraalia immigratsioonibüroos on minu esimese aasta tegudega siin mandril rahule jäänud ja ma saan mõne päeva jooksul emaili positiivse vastusega, kui ei, siis näeme hiljemalt 5 nov 2009 Eestis. tsau